terkumpal-kumpal

Verba (v)

  1. terkatung-katung
  2. (ki) dalam kesulitan
KBBI III

Kata Dasar

kumpal

terkucil ~ terkudian ~ terkujut ~ terkul ~ terkulai ~ terkumpal-kumpal ~ terkumpul ~ terkunci ~ terkunci mulutnya ~ terkungkung ~ terkuntum