berkuku belah

Verba (v)

  1. mempunyai kuku belah (tentang lembu atau kerbau)
KBBI III

Kata Dasar

belah; berkuku; kuku

berkuda ~ berkudis ~ berkudung ~ berkujut ~ berkuku ~ berkuku belah ~ berkuku satu ~ berkuku tunggal ~ berkukuh ~ berkukuh kata ~ berkukuh negeri