berkuku satu

Verba (v)

  1. mempunyai kuku satu (tentang kuda atau keledai)
KBBI III

Kata Dasar

berkuku; kuku; satu

berkudis ~ berkudung ~ berkujut ~ berkuku ~ berkuku belah ~ berkuku satu ~ berkuku tunggal ~ berkukuh ~ berkukuh kata ~ berkukuh negeri ~ berkukuh pd adat lama