fasihat

Nomina (n)

  1. kebaikan tutur kata (lafal dsb)
KBBI III Klasik
  • ebsoft: eloquence.
  • gkamus: eloquence.
fa·si·hat kl n kebaikan tutur kata (lafal dsb)
faset ~ fasia ~ fasid ~ fasih ~ fasih lidah ~ fasihat ~ fasik ~ fasilitas ~ fasilitas sosial ~ fasilitas umum ~ fasilitator