kusu

Verba (v)

  1. berkusu-kusu
  2. berkusu-kusu
KBBI III Arkais
1ku·su ark v, ber·ku·su-ku·su v berkumpul dl kelompok-kelompok kecil; berduyun-duyun: orang banyak itu ~ juga maju ke depan

2ku·su ark v, ber·ku·su-ku·su v berbisik-bisik
kuspis ~ kuspis gigi ~ kusruk ~ kusta ~ kusti ~ kusu ~ kusuf ~ kusuk ~ kusuma ~ kusuma bangsa ~ kusut