menciumkan

Verba (v)

  1. membiarkan dicium: dokter ~ obat bius kepada si sakit
KBBI III

Kata Dasar

cium

mencium kabar ~ mencium tanah ~ mencium telapak kaki ~ mencium-cium ~ menciumi ~ menciumkan ~ menciut ~ menciut-ciut ~ menciutkan ~ mencla-mencle ~ menclok