tumus

Adjektiva (adj)

  1. → tertumus
KBBI III Klasik
tu·mus kl, ter·tu·mus a tersungkur (jatuh): ia jatuh ~; ia menyelam ~ spt babi, usahkan bersih, tambah berdaki
tumpul ~ tumpur ~ tumtam ~ tumu ~ tumungkul ~ tumus ~ tun ~ tuna ~ tuna- ~ tunaaksara ~ tunabusana